Ehk siit midagi inspireerivat?

Taas hea lugemine kolleegide kohta.

Arvamus
Hilde Kurg
Kas digiõpik või paberõpik ehk Ärge kartke digimaailma

“Digimaailm peab koolis saama sama selgeks kui kriitiline mõtlemine ja lugemisoskus – selleks tuleb kõike õppida ja ajaga kaasas käia,” kirjutab Orissaare gümnaasiumi õppealajuhataja Hilde Kurg.

Õppetööst kokkuvõtteid tehes tuleb tunnistada, et aeg liigub pöörase tempoga ning õppimine on üks väga aktiivne ja põnev protsess. Vahel on õpetajana tunne, et kui seda n-ö doktor Google´it ei oleks, kuidas siis üldse elus edasi jõuaks? Siinkohal meenub mulle vana hea anekdoot, milles autoomanik tänas saatust, et tal auto olemas on, sest kuidas ta muidu jõuaks auto parandusse viia, tellitud juppidele järele sõita jne. Nii on ka koolielus – hea, et meil on digivahendid ja lahendused, mille abil kiiresti infot hankida, kuid kurb, kui me nende alla mattununa muud ei oskagi enam kasutada.

Eelnevast lähtudes mõtisklen veidi selle üle, kuidas meie koolis lood on. Üldiselt toetame digivahendite kasutamist õppetöös põhimõttel: “Kui teeb elu lihtsamaks ja toetab õppetööd, tuleb kasutada. Kui aga paberi, õpiku ja muude vahenditega saab parema tulemuse – tuleb kasutada neid.”

Edasi siin

Vaata ja uuri sinagi

konverentsi “Kuidas elad, Eestimaa laps? Lapsed muutuvas digimaailmas” ettekandeid:

22.novembril toimunud Lastekaitse Liidu aastakonverentsil „Kuidas elad, Eestimaa laps? Lapsed muutuvas digimaailmas“ oli fookuses lapse õiguste ja heaolu tagamine internetis digitehnoloogia ajastul.

Konverentsi avas Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid tervituskõnega.
Konverentsi teemad, leiad siit.
Ettekannete slaidid on leitavad esineja nime ja tema ettekande lühitutvustuse juures siin.
Konverents on järelvaadatav siit.
Konverentsil autasustati lapse õiguste kuu joonistusvõistluse võitjaid. Võitjate nimed ja nende tööd leiad siit.

Tõeliselt huvitavad mõtted! Loeme!

Matemaatik: tunnis ette antud arvutusülesannete lahendamine on ajaraisk

ÜHISKOND

Keith Devlin leiab, et matemaatik pole tänapäeval enam kõikide “pillide” mängija orkestris, vaid hoopis dirigent, kes matemaatiliste “pillidega” ümber oskab käia. Autor/allikas: Erakogu

Meie koolides õpetatakse matemaatikat viisil, mis on olnud vajalik sadu aastaid, kuid mis ei arvesta sellega, et tänapäeval on arvutid, mis suudavad meie eest arvutada ning palju olulisem oleks lihtsalt matemaatikast aru saada. Nii leiab Stanfordi Ülikooli matemaatikadotsent Keith Devlin.

Devlin on matemaatika populariseerija ning Stanfordi Ülikooli humanitaarteaduste ja tehnoloogiate uurimisinstituudi (Human-Sciences and Technologies Advanced Research Institute, H-STAR) üks asutajaist ning tegevdirektor. Eelmisel nädalal pidas ta Tallinna Tehnikaülikooli visioonikonverentsil loengu sellest, kuidas kasutada matemaatikat igapäevaelu probleemide lahendamisel.

Kogu artikkel siin

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑