Ligi 170 kooli saab uue internetivõrgu

Koolide digitaristu ajakohastamise programm on jõudnud 53 Eesti koolini, 2018. aastal on plaanis kaabeldada ning Wi-Fi tugijaamade ning teiste vajalike seadmetega varustada veel sadakond üldhariduskooli.

Programmi esimene etapp saab läbi 2018. aastaga ning läheb maksma 5 miljonit eurot.
Üldhariduskoolide digitaristu ajakohastamise programm hõlmab kohtvõrkude rajamist ja renoveerimist ning kohtvõrkude halduse ja monitooringu vahendite ostmist. Programmi esimeses etapis on planeeritud ligi 170 üldhariduskooli kohtvõrkude uuendamine, mis mõjutab üle 44 000 õpilase. «Tegu on põhjaliku koolide võrguinfrastruktuuri uuenduskuuriga, mille sarnast pole varem olnud,» selgitas programmijuht Jüri Saar.
Edasi

Zuckerbergi korraldus käivitas Facebooki reljeefse uuenduse

Viimasel ajal tugeva kriitika alla sattunud Facebooki asutaja ja liider Mark Zuckerberg teatas Eesti aja järgi ööl vastu tänasest viimaste aastate olulisimast uuendusest selles maailma suurimas sotsiaalvõrgustikus.

«Üks meie suur fookusvaldkond aastal 2018 on kindlustada, et meie Facebookis veedetud aeg on hästi veedetud aeg,» kirjutas Zuckerberg oma seinal ja märkis, et parim viis selle saavutamiseks on sõprade ja perekonna seadmine suhtluses esikohale.
Zuckerbergi sõnul näitavad uuringud samas seda, et ettevõtete, kaubamärkide ja meedia postitatud avalikud sissekanded kipuvad pigem inimesi viima eemale omavahelise  suhtlemise hetkedest. Samas on videote ja avalike postituste hulk Facebookis viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud,  ületanud inimeste sõprade ja lähedaste sissekannete arvu ning viinud seega keskkonna tasakaalust välja.

Lühidalt: reklaamkanded kaovad ajajoonelt

 

https://tehnika.postimees.ee/4372975/zuckerbergi-korraldus-kaivitas-facebooki-reljeefse-uuenduse

Tehnoloogiad, mis järgmise viie aasta jooksul meie elu lihtsamaks muudavad

Alustades sotsiaalmeedia tõusuga lõpetades sellega, et isegi vanaemadel, kes arvutist eemale hoidsid, on käekotis nutitelefonid, võib tõdeda, et tehnoloogia on meie elu ja ootusi elule täielikult muutnud. Miljonid inimesed kaotaksid töö, kui kaoks internet. Kuid see ei kao. Vastupidi, mida aega edasi, seda ähmaseks muutub piir virtuaalse reaalsuse ja käega katsutava reaalsuse vahel. Tehnoloogiahiiud teevad väismatult tööd, et tuua aina uusi ja vingemaid lahendusi. Kuid missugune tehnoloogia hakkab meie elu mõjutama edaspidi? Valik on tohutu, kuid toome välja kuus, mis tõenäoliselt märgi maha jätavad.

Loe edasi siin

Google Translate sai konkurendi: ülikooli keeletehnoloogid valmistasid uuendusliku eestikeelse masintõlke tööriista

Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi keeletehnoloogid on valmis saanud uuendusliku eestikeelse masintõlke tööriista, mis töötab eesti-inglise-eesti suunal ja toetub tehisnärvivõrkudele. Uudse lahenduse abil saab kasutaja mõtestatult ja soravalt tõlkida eesti keelde.

 «Siiani on sarnased masintõlke rakendused kasutanud statistilisi meetodeid, mis tõlgivad fraaside kaupa ning tihti ei sobitu lõpptulemus konkreetsesse konteksti. Neurovõrkudel töötav tõlge annab võimaluse rohkem ja rikkalikumat infot töödelda ning selle tulemusena on ka rakenduse väljund kvaliteetsem,» selgitas keeletehnoloogia õppetooli juhataja dotsent Mark Fišel.Ta lisas, et praktikas Google’i automaattõlke teenus juba kasutab sarnast lahendust, kuid hetkel on see kättesaadav vaid 15 keelepaari jaoks – peamiselt inglise keelest teistesse keeltesse tõlkides. «Eestikeelset tõlget teeb Google Translate endiselt statistiliste meetoditega, mis tähendab seda, et meie rakendusel on suurem tõenäosus anda kvaliteetsemat tõlketulemust,» ütles Fišel.
Masintõlke tööriist tuleb puhtautomaatsel kujul kasutusse ka homme ja ülehomme toimuval keeletehnoloogia konverentsil, kus koostöös TTÜ kõnetehnoloogia ja foneetika laboriga tuvastatakse kõnet ja tõlgitakse see reaalajas eesti keelest ingliskeelseteks subtiitriteks. Praktiline koostöö analoogsete tehisnärvivõrkudel põhinevate tõlkelahenduste arendamiseks on ka tõlkebürooga Grata.

Loe edasi siin

Ja ongi aeg käes roboti teenuseid kasutama hakata!!!

Vikerkaare luulerobot
Kevade saabudes läheb meel lüüriliseks. Sestap käivitab Vikerkaar 15. aprillil oma luuleroboti, Luule Poeezia, mis tutvustab sotsiaalmeedias ajakirja veergudel ilmunud luulet läbi kolme aastakümne. Kolmekümne nelja päeva jooksul saadab Luule Poeezia iga päev oma sõpradele ühe luuletuse Vikerkaare arhiividest. Pakume kodumaist ja tõlkeluulet, moodsat klassikat ja unustatud kulda. Luulevaliku tegid Vikerkaare toimetajad Kajar Pruul, Aro Velmet ja Märt Väljataga.

Roboti käivitamine:

Kui soovid saada igapäevast luulelaksu, võid sõbruneda Luule Poeeziaga kas Facebook Messengeris (soovitame just seda meetodit) või Twitteris.

Messengeris sõbrunemiseks vajuta siia. Avanenud aknas vajuta nupule “Get started” või “Alusta” (sõltuvalt sellest, mis keeles sa messengeri kasutad). Seejärel vali, millal sa oma igapäevast luuledoosi saada soovid. Siis peaksid saama oma esimese luuletuse. Järgmised saadetised peaksid jõudma sinu Facebooki kirjakasti juba sinu valitud ajal. Ära vestlust Poeeziaga kustuta. Kui sa luuletusi rohkem ei soovi, kirjuta botile “Jää vait”.

Twitteris sõbrunemiseks jälgi aadressi @vkluulebot. Luuletused ilmuvad igal päeval sinu feedi, samamoodi nagu tavalised säutsudki. Sa pead need vaid sealt üles leidma.

Vikerkaare luulerobot on inspireeritud New Yorkeri, Courtney Stantoni ja Darius Kazemi koostöös loodud The New Yorker Poetry Botist.

Andra Siibak: e-rahva manifest

( Head kolleegid, postitan siia selle artikli. Olen arvamusel, et peakisme olema seda lugenud:))

Tartu Ülikooli meediauuringute professor Andra Siibak pani oma inauguratsiooniloengu jaoks kokku e-rahva manifesti, millest ühed e-riigi kodanikud oma netitegevuses ja tehnoloogiakasutuses, aga ka tehnoloogia loomises lähtuda võiksid.

Eestist rääkides kasutatakse välismeedias sageli selliseid väljendeid nagu «tehnoloogiaparadiis», «Euroopa Silicon Valley» või «EU Delaware». Räägitakse vaimustatult meie IT-sektori tormilisest arengust ning peadpööritavatest edulugudest. Ometi on viimastel aastatel aina enam ja enam kuulda hääli, mis ütlevad, et meie riigi e-edulugu on toppama jäänud.

Seetõttu tundubki mulle praegu olevat õige aeg korraks mõelda sellele, kus on e-Eesti nõrgad lülid kasutaja perspektiivist. Mõelda sellele, mida üks e-rahvas võiks endale oluliseks pidada, mida väärtustada ning milliseid käitumismustreid järgida ja soosida.

1. Me arvame, et arvuti- ja interneti kasutamine peaks olema igaühe vaba valik.

Meie e-riigis on digilahenduste, e-teenuste ning veebilehtede kasutamine sulandunud sujuvalt meie igapäevarutiini.

Internetikasutajate osakaal on Eesti elanikkonnas pidevalt kasvanud ja 2016. aasta teises kvartalis oli statistikaameti andmeil Eestis internetikasutajaid 87 protsenti. Kusjuures noorimates vanuserühmades, nagu näiteks 11–17-aastaste hulgas, on internetikasutus olnud pea sajaprotsendiline juba kümme aastat.

Ometi ei ole need arvud tekkinud alati mitte päris vabast kasutajate tahtest. Erinevalt paljudest teistest maailma riikidest on Eesti nimelt paistnud silma mitte üksnes digitaalseid oskuseid rõhutava ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu soodustava, vaid ka normatiivselt peale sundiva avaliku hoiaku poolest.

Loe edasi siin

DIGIUUDIS!

Kindlasti leiab igaüks riiulilt vanu VHS kassette, mis sisaldavad endas hindamatuid mälestusi. Lintkassetil olev materjal võib aga ajapikku tuhmuda ja kolletuda.
Kui soovid ka tulevikus toredaid hetki meenutada, lase VHS kassetid digitaliseerida.

http://www.vhsdigitaliseerimine.ee/

 

Blog at WordPress.com.

Up ↑